Merle sünnipäev

Ausalt kartsin, et see aasta tuleb mul natuke kurb sünnipäev kuna ma igal sünnipäeval olen pidanud ka sünnipäeva peo, aga see aasta plaane ei olnud. Ja üleüldse pidin töötama ka veel! Siiski kurb jõudsin ma ainult viivuks olla, sest et mul on lihtsalt nii toredad töökaaslased siin, kes tegid mu sünnipäeva nii eriliseks! Alustasime laupäeva öösel ööklubis pidutsemisega, hommikul kell seitse mu tuppa (edutute) sissemurdmiskatsetega ja lõpetasime järgmisel päeval kalal käigu ja rannas lõkke nautimisega.

Sissemurdmisest nii palju, et kuna jätsime võtmed kogemata tuppa ja sulgesime ukse oma järel, saime teada, kui turvaline tegelikult meie tuba ikka on! No mitte kuidagi ei suutnud kolm meest sisse saada, sealhulgas meie manager, töömees ja turvamees. Üritasid isegi akent eest tõsta, aga ei läinud läbi. Irooniline on see, et kui meil võtmed kaasas on, siis ei ole kunagi seda probleemi, et aknad lukus oleks ja neid lihtsalt lahti ei saaks lükata. Aga lõpp hea, kõik hea. Järgmisel päeval (jah, enne ei tule järgmist päeva, kui vahepeal ei ole maganud) suutsime vannitoa akna piisavalt lahti kruvida, et sealt kaudu sisse ronida.

Kalal käimine oli ka üpriski naljakas. Kõigepealt sõitsime rannas, kuhu suutsime kinni jääda. Aga see meid ei heidutanud, sest et kast siidrit oli siiski veel alles ja lähedal olid inimesed, kes meid välja tõmbasid. Ka kalastamine oli pigem ilusa ilma nautimine. Üritasin küll, aga pärast seda, kui olin kogemata kaks konksu koos selle raskusega, mis õnge otsas on, ära uputada, otsustasin, et täna ei ole minu päev kalastamiseks. Mulle sobib vist ikka keset ööd illegaalne kalapüük võrguga paremini (meenutades Võrtsjärve-äärseid seikluseid töökaaslastega). Sellegipoolest oli mega tore. Terve kolme tunni jooksul, mis seal veetsime, püüdis Isaac ühe kala!:D

Hoolimata minu sünnipäeva pidutsustest, hakkas õhtul siiski sadama. Õnneks vaid pisut ja mitte järjepidevalt. Olin juba ammu Michael’ile rääkinud, et mulle nii meeldiks rannas lihtsalt lõke ääres koos toredate inimestega istuda ja nautida! Mõeldud, tehtud! Vihma ja tuult trotsides leidsime super mõnusa koha rannal, kus olime piisavalt varjatult nii tuule kui ka pilkude eest (tegelikult on rannal lõkke tegemine keelatud). Ja i-le pani punkti peale see, et Gary veel oma kitarri kaasa võttis ja terve õhtu seda mängida viitsis.

Täna käisime veel osade töökaaslastega rannas. Kuna oli suhteliselt tuuline ilm, et tahtnud teised ujuma minna, aga hüljes nagu ma olen, läksin siiski vette! Gary’l oli veel snorgeldamiseks mask ja lestad kaasas, nii et sain päris kaua ringi ujuda ja ookeani põhja uurida. Vesi on selge, nii et nähtavusega probleeme ei olnud, isegi kui midagi peale liiva ja vetikate vaadata ei olnud.  Käisime Twilight beach’il, kus oleme juba varem Erlega käinud ka. Aga seekord leidsin endale piisavalt hulljulge kaaslase, kes ujus minuga selle suure kivini, kust saab vettehüppeid teha. Ma ei oleks isegi uskunud, et suudan seda teha, aga võtsin julguse kokku ja hüppasin kivi pealt vette ka!

PS! Suurimad tänud emmele, issile, Mari-Liisile, Kaarlile, Kätlinile, Katale, Kristile ja Mannile super armsa video eest! Selline igatsus tuli peale!:)