Krokod!

Mõtlesin sellest küll kõrvale hiilida, aga kuna Kätlin küsis, siis ei saa ju kirjutamata jätta. Esmaspäeval käisin Hartley’s Crocodile Adventures pargis, kus siis, nagu nimigi ütleb, saab krokodille lähemalt vaadata ja katsuda. Katsuda ainult pisemaid ja ainult pildi tegemiseks, aga siiski.

Nad on ikka päris hirmutavad. Kas või see, et nad elavad nii kaua... kõige vanem seal oli saja aastane, mis ei ole üldse vana krokodillide seas tegelikult. Nad võivad vähemalt 150 aastaseks elada, kui mitte rohkem. Ja see vanake oli küll juba oma enamus hambaid kaotanud, kuid siiski oli kõige kardetavam teiste krokode seas. Kui tema ringi liikus, peitsid teised end tema eest. Suures osas tema suuruse, aga siiski ka tema rünnakute pärast. Sest isegi, kui tal hambaid polnud, on tema lõualuud nii tugevad, et suudavad hetkega midagi küljest naksata. See on nii imelik hääl, mis nad teevad, kui lõuad kokku panevad. Mitte küll igakord, kuid just siis, kui midagi suure jõuga kinni tahavad krabada. Ma alguses arvasin, et löövad lihtsalt oma hambaid kokku, kuid tegelikult on see tekitatud sellest, et nad suruvad õhu nii suure jõuga välja.

Lisaks krokodillidele olid seal ka mõned teised loomad ja linnud, sealhulgas koaala. Aga no, tema kohta võib tõesti öelda, et been there done that, sest et kui juba ühte näed, siis oled neid kõiki näinud. Ega nad muud ju ei tee, kui lihtsalt hoiavad oma oksakesest päev otsa kinni ja magavad. Peaksin kohalikku loomaaeda minema, seal saab neid vähemalt sülle võtta.:D Kuigi isegi selle koha pealt ei ole ma kindel, mida arvata. Kas vaesekesele ikka meeldib, et teda päev otsa sülest sülle ulatatakse ja pilti tehakse.

Proovisin ka pargis asuvas restoranis pakutavat krokodilli caesari salatit. Kusjuures väga maitsev oli. Krokodilli liha meenutab väga kanaliha. Võib olla aind natuke pehmem.

Ps! Järgmisest nädalast hakkame Erlega autos (camper van’is) elama. Kindlasti väga erinev sellest, kuidas me siiamaani elanud oleme:D