Veel Kulinist

Nii… Käsil on teine nädal Kulinis. Tänaseks oleme istutanud liiga palju puid. Usun, et kui puude istutamist ka unes näha, siis seda on liiga palju. Ühe aluse peal on ruumi sajale taimele. Kahe tunni jooksul teeme ära keskmiselt 20 alust. Päevas töötame kaheksa tundi. Lihtne matemaatika ütleb, et istutame päevas 8000 puud. See teeb 40 000 istikut nädalas. Planeet võib meid kiita! Töö iseloom on väga-väga üskluine. Ma ei suudakski seda tööd üle kahe nädala teha. Kui esimesel nädalal streikis mu keha, siis sellel nädalal teeb seda vaim. Uskumatu, kuidas lõunapausid lähevad lennates ja tööd tehes tundub iga minut tunnina. Kõige hullem, mis tööd tehes juhtuda saab, on see, et empeka aku saab tühjaks. Olen väga suure osa oma muusikakogust siin ära kuulanud. Boogie Wonderlandi saatel on nii mõnigi puu endale uue elu saanud.

Hosteli elust pole paraku midagi põnevat rääkida. Kõik on väga toredad ja korralikud tüdrukud. Kuna hommikud algavad varakult, siis kella kümneks on kõik juba kotil. Aaa… Ainukesed, kes ei ole nii väga toredad on kanadalased. Olen alati öelnud, et ega sealt Kanadast midagi head ei tule. Nüüd olen selles veendunud.

Kulin on tuntud oma basseini ja liutoru poolest. See on meil tänaseni paraku proovimata ja ilmselt nii see ka jääb, sest bassein ja ka kõik muud asutused (pood, postkontor jne) suletakse kell 6 või enne seda ja meie tööpäev lõppeb kell 5.30.

Igal oktoobril toimub siin Kulin Bush Races. Oletan, et see on analoogne Eestis kunagi toimunud Vidrike Galopi sarjaga. Ja tänu sellele üritusele kaunistavad linna plekkhobused. Võimalik, et liialdan, kui ütlen kaunistavad, aga tegelikult on need mõnel juhul päris vaimukad. Loodame varsti pilte teha, siis saate aru, millest räägin.

Meie viimase aja suursündmuseks on see, et käisime Westonias. Mitmel juhul on kuuldud, et oleme sealt pärit. Otsustasime, et see on koht, kus peame ära käima. Kena väike linnake. Tegime kohustusliku pildi linnasildi juures ära, läksime pubisse, võtsime väikse joogi ning ostsime mälestuseks stubbie holderi. Ja siis tagasi Quairdingusse.

Kätlin, ma vabandan, aga ka see postitus ei klassifitseeru õppimisest kõrvalehiilimise alla. Loodame järgmisel korral su standarditele vastata. Hetkel oleme nädalavahetuse ootuses. Tuleb pikk nädalavahetus. Esmaspäev on püha ja seega vaba päev. Me pole veel selgusele jõudnud, mida tähistatakse. Neil on siin pühadega veidrad lood. Näiteks, kui juhtub, et püha satub nädalavahetusele, siis on sellele järgnev esmaspäev vaba. Nüüd me mõtlesime, et kuna on liigaasta, siis peavad nad ühe päeva rohkem töötama, seega tuleb esmaspäev vabaks teha, sest ei saa end ju tööga ülekoormata. Võtke teiegi rahulikult!

Kulin

Oleme jõudnud oma järgmisesse sihtpunkti, mis on pigem vahepeatuseks kuniks leiame püsivama töö. Nimelt paikeneme järgmised kaks nädalat linnakeses nimega Kulin. Esmaspäevast hakkame tööle kohalikus Tree Plant Farm’is ehk homsest on meie siiani puhtad ja korralikud küünealused mullas. Kohalik olemine on üpriski huvitav. Kuna Deanne (meie Quairading’u boss) on meid ära rikkunud mõnusa suure korteriga, kus meil oli rõdu, vannituba, mõlemal eraldi tuba, siis... On meie siinne privaatsus piiratud vist tõesti ainult sellega, kui WC või dušširuumi kabiini siseneme.:) Jagame oma tuba mitte aind omavahel, vaid kahekümmne tüdrukuga veel!!! Jah, 20-ne!!! Tegelikult ei ole see VIST nii hull, kui tundub, sest et hostelis, kus me peatume, ongi ainult need tüdrukud, kellega päevast päeva hakkame koos ka töötama. Hostel on puhas ja koristaja käib iga päev – iga nädal vahetatakse voodilinu, tüdrukud tunduvad õnneks korralikud. Tegelikult meile vist Erlega kulukski ära kaks nädalat ainult tüdrukute seltsis. Äkki leiame mõne sõbranna ka. Siiamaani oleme kuidagi vaid poiste seltskonnas ringi liikunud.

Jõudsime siia täna pärast lõunat ja väga palju ei jõudnud teistega suhelda veel. Nii palju, kui teada sain, siis enamus tüdrukuid on siin inglise keelt kõnelevatest maadest pärit: Kanada, Inglismaa, Iirimaa... Ühiskasutuses on meil nendega suur ühisruum piljardi, teleka ja laudadega ning köök.

Kulin’ist nii palju, et see on veel väiksem kui Quairading. Kõik on 10 minuti kaugusel ja seda ilma naljata. Jõudsime juba põhilised vaatamisväärsused ka ära näha, milleks on bassein suure liutoruga (kui sellist sõna eesti keelest tegelikult ei eksisteeri, siis tänage Erlet, et ta panustab meie keele täiendamisse... minul ei tulnud eestikeelne vaste meeldegi), kohvik, pubi ja spordikeskus, kus kohalikud mängivad tennist, korvpalli, bowlingut (mitte seda, mida Eestis mängitakse) ja üldse kõik võimalikke erinevaid spordialasid.

...............

Esimene tööpäev on möödas ja nagu tüdrukud eile ütlesid, siis töö on tõesti lihtne. Ainult veits väsitav. Peame pisikesi eukalüpti puid ühe aluse pealt teise (suuremate aukudega) aluse peale ringi istutama. Ja kui kogemata on kasvanud mitu puukest kokku, siis peame kiduramad ära võtma, et suurem puu saaks paremini kasvada. Töö on jalgadel ja õhtu lõpuks on selg suhteliselt väsinud. Eeldatavasti harjub sellega mingi hetk ära, kuid õnneks ei ole me siin kauem, kui kaks nädalat. Ootame juba nii reede õhtut, kui meie sõbrad meile siia järgi tulevad ja tagasi Quairading’usse minna saame. Mitte, et mõte sinna tagasi minna nii väga erutaks, aga vähemalt on meil seal oma tuba olemasJ Erle lubas veel minu postitust täiendada ja loodetavasti saame ka pilte varsti teha ja üles laadida.

Peatse kohtumiseni!