Aussie Xmas!

Jõulud Austraalias on midagi ikka täiesti erinevat sellest, millega meie harjunud oleme. Ilmselgelt on siin südasuvi ja palav, ning jõulutundest pole haisugi. Siiski veetsime 3 väga toredat päeva Cervanteses jõulupühi tähistades. Mul ikka nii vedas, et sain töö juurest vabaks ja ei pidanud jõule Perthis veetma. Tööl käiakse ikka selleks, et elada, mitte ei elata sellepärast, et tööl käia - nii veedangi õnnelikult oma pühi, mitte nukrutsedes sellepärast, et see nädal väga raha ei teeninudki :P Igaljuhul 24. detsembril sõitsime Cervantesesse. Jõululaupäev ei ole austraallaste jaoks midagi erilist ning üldjuhul käivad paljud üldsegi pubis joomas. Meie küll jäime koju, kuid natuke siidrit jõime küll. Nii veetsimegi jõululaupäeva ilma jõuluvanata ja kinke avamata. Vähemalt lõbustasime end sellega, et laulsime selliseid jõululaule, mis on olemas nii eesti- kui ka inglise keeles. Lisaks tundub mulle, et siin on traditsiooniks käia ka ümbruskonnas ringi ning vaadata, milliseid jõulukaunistusi ja -tulesid keegi üles on pannud. Mõned võtavad enda maja kaunistamist ikka väga tõsiselt, nii et nende imetlemine on ikka omaette kogemus.

Christmas in Australia is completely different from what I know about Christmas. First of all, I didn't really get a Christmas feeling because it is summertime and it is so hot. Christmas Eve is not special here, which is weird for me beacuse this is when Santa visits us in Estonia. Instead of having a nice dinner with your family, a lot of Australians go out to the pub and get drunk instead. We didn't really go out, but did have a couple in Cervantes. We tried hard to work on the Christmas spirit by singing Christmas songs in Estonian and in English. Also, we drove around the neighborhood to see which house has the best Christmas lights.

Austraalia versioon Aisakelladest. Aussie version of Jingle Bells.

Jõuluhommikul oli ehk natuke erilisem tunne võrreldes Eesti jõuludega, sest just siis avatakse kingitusi, mis jõuluvana öösel kuuse alla on toonud. Enne kingituste avamist käisime ka kiirelt rannas, et ookeanis ujumas käia. Jällegi! Kuna see tundub nii sürr, et jõulude ajal on nii soe, et saab päevitada ja ujuda, siis need jõulud jäävad kindlasti meelde. Jõulukingituste kätte saamiseks ei pidanud laulma või luuletust lugema, mis on meie arvates nii tore traditsioon, et austraallased peaksid selle ikka üle võtma. Laste jaoks on ju laulude õppimine osa jõuludest ja jõulutunde tekitamisest. Ja pealegi, siis võib olla ei osteta lastele ka üleliia palju kingitusi - need tuleb ju siiski välja teenida.

Christmas morning was very special for me since we went for a swim in the ocean. Once again, something that really doesn't suit with my idea of Christmas, but I will definitely remember my special Aussie Christmas in Cervantes :) After the swim, we got to open our presents. I think Australians miss out of our nice tradition to sing or recite a poem before getting your present from Santa.

Edasi hakkasime valmistuma suuremaks sööminguks. Küpsetasime Erlega piparkoogi brownit, valmistasime juustukoogi, tegime valmis couscous salati, mida lõunaks hiidkrevettide ja merevähi kõrvale süüa ning lõikusime valmis puuviljasalati, mida magustoiduks koos koduse ploomipudingu jäätisega süüa. Lõunasöök 25. detsembril ongi üldjuhul nende jaoks kõige tähtsam söögikord jõulude ajal, kus pere tuleb kokku. Ja väga tüüpiliseks söögiks on paljudel just krevetid. Leian, et see on täiesti kohane, sest üldjuhul on ikka väga palav, nii et midagi väga rasket süüa ei tahagi. Õnneks ei takistanud meid ilm üle söömast, sest head ja paremat oli lihtsalt nii palju, et jagus igaks toidukorraks.

One thing similar to Christmas in Estonia, is eating ALOT! Only the food is a bit different. Usually, a big meal with family is on Christmas day and it is very popular to eat prawns and crayfish for lunch.

Lisaks minule, Erlele ja Darrenile, oli meiega jõule tähistamas ka Darreni vanemad ning Maris ja Adam. Meeste põhiliseks ajaveetmisviisiks oli kalal käimine ning selleks ettevalmistumine. Omaette kogemus oli minu jaoks näha, kuidas merevähki elusast peast keema pandi... Eks see natuke jõhker tundub, aga Darreni sõnul on nad enne keema panemist juba piisavalt kaua kuival olnud, et on suhteliselt uimased ja keevas vees saabub surm silmapilkselt. 

Had another new experience - got to see how crayfish is cooked alive. It does seem a bit cruel to me, but the death is supposed to be instant, so I hope they don't suffer too much...

Lisaks jõulujuttudele on mul veel uudiseks see, et tulin Odinist töölt ära, kuna Greenwoodist öeldi mulle, et nad saavad mulle piisavalt palju tunde pakkuda ning lihtsam on paigutada mind graafikusse, kui kahe kohaga arvestama ei pea. Järgmise nädala graafikuga olen ka väga rahul! Aastavahetusel ei pea tööl olema ja 2. jaanuar, mil toimub Perth Cup, on mul ka vaba päev. Ei tea veel päris täpselt, mida nende vabade päevadega ette võtan ja kuidas aastavahetust tähistame, aga igaljuhul on kindlasti meeldivam, kui tööl olemine :P Siiani olen Greenwoodi tööga ka rahul olnud. Seal on kaks erinevat baari - üks restorani poolel ja teine sportsbar, ehk tavalises mõttes pubi, kus on palju ekraane ja telekaid, millel näidatakse erinevaid spordivõistlusi.

In addition to Christmas talk, I do have some news. Quit my job at the Odin Tavern to work at the Greenwood, who promised to offer me plenty of hours. I'm very happy with my next week schedule since I don't have to work on New Year's eve.

Ja natuke rohkem nalja pärast, aga lihtsalt, kuna reaalselt igakord, kui autoga sõidan, siis kuulen Justin Bieberi "Love yourself" laulu ja see on mulle juba nii pähe kulunud.// Who would have known that by 2015 we are all beliebers #notexactly #brainwashed #loveyourself :D

First Christmas party this year :)

Pühapäeval toimus Perthis Eesti aukonsulaadis jõulupidu Austraalias elavatele eestlastele. Kohal oli palju erinevas vanuses inimesi: imikutest pensionärideni. Koosviibimine oli iseenesest vaid 2 tundi, kuid selle aja sees jõudis ilusti jõulusööki süüa, laulda ja jõuluvana ära näha. Söögiks oli suhteliselt tagasihoidlik kartulisalat, rosolje, hapukapsas, must leib, grill- ja verivorstid. Meeldis väga see, et kohale oli tulnud muhu leivaküpsetaja, kes lisaks tavalisele mustale leivale müüs ka šokolaadi-rosina leiba. Ostsime endale mõlemat sorti leiba ühe pätsi ka koju kaasa.

On Sunday, there was a Christmas party for estonians who live in Australia. The party took place at Estonian honorary consul in Perth. There were people of all ages: from babies to pensioners. The party wasn't that long, but included everything Christmasy - food, singing and Father Christmas. We ate potato salad with sauerkraut, sausages and blackpudding. We were happy that there was also a baker from Muhu, who sold legitimate black bread and chocolate-raisin bread. We also got his contacts, so the next time we have a craving for Estonian bread, we know where to get it from. 

Jõuluvana valik oli ausalt öeldes üpris ebaõnnestunud. Ma ei oskagi öelda, kas ta oli kuskilt netist tellitud või kellegi tuttav, kuid igal juhul tegi ta üpris kohatuid nalju laste kuuldes. Lapsed võib olla ise ei olnudki nii häiritud, sest ehk ei saanud aru täpselt, miks jõuluvana vihjab, et jõulumemm ikka üks õnnelik naine on, aga mind häiris see küll. Minu jaoks on jõuluvana ikkagi üks soe ja armas habemega mees, kes lastele kingitusi laulude või luuletuste vastu lunastab. See jõuluvana aga tegi mustkunsti, püüdis lastega koos (ebaõnnestunult) karaoket laulda ja lisaks tegi kohatuid nalju. No ei tea... Võib olla on Austraalia jõuluvanad teistsugused. 

Santa wasn't really a Santa in traditional sense. I was a bit shocked about his inappropriate jokes about Mrs. Santa being a lucky women... I am more used to a old bearded Santa, who is friendly and nice and who gives children presents in exchange of singing or reciting Christmas poems. Not somekind of inflated magician. I don't know if he was booked online or someone actually knew the guy, but anyway... At least some of the children enjoyed his visit - maybe only for the gifts but still.

Facebook arvab, et kuna ma olen Austraalias, siis mind kindlasti huvitab kriket. Sorry Facebook, you can't be more wrong! Still don't care about cricket.

 Avokaadod on siin niiiii maitsvad. Sõin Eestis ka ja see ei ole midagi nii erilist, kuid millegi pärast maitsevad nad siin lihtsalt palju paremini. Love the taste of avocado in here. I bet they're better than the ones we get in Estonia.

Time flies by when you're having fun.

Ootamatu kiirusega on juba jälle kaks nädalat möödunud! Täiesti hämmastav. Tegelikult olen päris palju vahepeal tegutsenud, nii et aeg on kiiremini lennanud ka. Samas kõik ikkagi kuidagi igapäevased tegevused, nii et ei ole põhjust olnud blogisse kirjutada. Igaljuhul!

Althought two weeks have already past since my last post, I haven't had a chance to post about my everyday life. Been up to alot but then again nothing too special since now :) 

Kõige suurem uudis on ehk see, et lõpuks helistati mulle selle nädala alguses tagasi ühest pubist, kuhu oma CV olin viinud! Kohe järgmisel päeval läksin pubi manager'iga vestlema. Eeldasin, et väga pikk töövestlus ei tule - et nagu ikka siin kombeks, vaadatakse enamvähem, et välimus sobib ja küsitakse, et kuna tööle saan hakata, aga oli hoopis vastupidi! Arvan, et töövestlus kestis pea tund aega, mille jooksul esitati mulle muuhulgas ka küsimusi nagu Mida arvad sina teenindaja tööst? Mida pead oluliseks hea teeninduse puhul? jne. Tundus natuke ülepaisutatud, aga samas on see pubi/restoran võrreldes sellega, kus töötan pigem viisakam ja suurem. Nagu vestlusekäigust välja tuli, siis see restoran on üheks suurema kaubandusketi osaks. Sellel grupil on sadu restorane/pubisi üle Austraalia ning 75% osalusest kuulub Woolworths'ile. Nii et täiesti erinev Odin'ist, mis on väike perefirma.  Töövestlus läks hästi, ning järgmisel päeval käisin lepingut allkirjastamas. Või tähendab, anti  mulle suur-suur pakk pabereid, mille pidin läbi lugema ja allkirjastama. Paberitöö oli väga põhjalik ja tüütu. Aga eelistan vist pigem seda, kui teadmatuses olemist, mida minult täpsemalt nõutakse. Järgmisest nädalast on mul juba esimesed vahetused, siis saan täpsemalt rääkida, kuidas mulle Greenwood Hotel'ist meeldima hakkab.

The biggest news I have, is that I finally got a phonecall from another pub to where I dropped off my resume earlier. I had a job interview the next day and it went well, because they invited me in to sign my contract the day after that. I haven't actually had any shifts there yet, so I don't know how I'm going to like it there, but the first impression is very nice. I did have to read through and sign ALOT of paperwork, but I think it is better to be prepared and know what employer wants from you, instead of just be thrown into darkness. This company is different from Odin because it is not run by private owners, but a bigger cooperative firm that has different pubs and hotels all over Australia. Something new and exciting anyway! 

Teine uudis on see, et otsustasin hakata andma eesti keele tunde algajate grupile. See, kas see ka toimima hakkab, saab loodetavasti selgust tuleval teisipäeval, kui korraldan huvilistele koosoleku, kus paneme täpsemalt paika tundide ajad ja tasu. Hetkel on huvilisi vaid 3, kuid loodan vähemalt 4 kokku saada, siis on lihtsam tunde korraldada. Tunnid hakkaksid toimima samas alles jaanuarist, nii et ka sellest ei oska ma täpsemalt hetkel rääkida. Olen vist natuke ebausklik ka.. Ei taha midagi ära sõnuda :)

The second news I have, is that I decided to start teaching Estonian to beginners. I don't really have many students yet, but this is what I actually prefer - to teach for a small group of people. I hope I will get at least 4 people though, so it would be nicer for them to practise Estonian with someone who has the same level of knowledge in Estonian language. The lessons won't start before January anyway, so I prefer not to talk too much about it anymore, as I am a bit supertitious.

Aga natuke ka meie igapäeva toimetustest. Vahetult pärast Darreni kojutulekut käisime tema sugulase juures külas ja seejärel väljas söömas. Kusjuures söömas käisime just Greenwoodis ja olime seal üpris lõbusad, nii et loodan, et keegi mind sellest õhtust ei mäleta, sest naersime lihtsalt nii palju. Haha! No mis teha, kui üle pikapika aja jälle Darreni ja Erlega koos väljas käisime.

But a bit more about our everyday lives. A week ago, we had a really nice gathering at Darren's cousins place. 

Eile käisime Fremantles õhtustamas ja ringi vaatamas. Fremantle on Perthi üks linnaosadest, aga samas täiesti eraldiseisev kuidagi. Seal on erilisemad majad ja õhkkond. Samuti on seal Perthi sadam. Kõigepealt käisime Kailis' Fismarket'i kohvikus söömas, mis on üks kohtadest, kus Fremantle'is olles kindlasti peab ära käima. Erinevaid kohvikuid ja restorane on seal mitmeid, kuid me valisime seekord sellise vähem fäänsima koha, kus tellimuse peab letist tegema, mille peale sulle piipar antakse. See hakkab põrisema ja häält tegema, kui toit on valmis ja sul sellele ise on vaja järgi minna. Toit oli väga maitsev samas. Jagasime rannakarpe tšillikastmega, kalmaare, kammkarpe ja mingisugust grillitud valget kala. Kõht sai täis küll! :)

We spent our Friday evening at Fremantle which is Perth's harbour town. It is part of Perth but then again, has kinda it's own life. A lot of people like to go out there and enjoy their weekends going to the markets, pubs or just going for a tour around the streets of Fremantle. We started our evening dining in Kailis' Fish Market which wasn't the fanciest place, but then again served great seafood! Three of us shared some chilli mussels, squids, scallops and somekind of barbequed white fish. Delish!!

Järgmiseks külastasime Fremantle'i vangla öötuuri. Meie ekskursioon algas 20.45 õhtul. Jäime kogemusega väga rahule! Esiteks juhtus meie giidiks olema reaalselt seal vanglas töötanud vangivalvur Jim. Teiseks erineb taskulambi-tuur tavalisest päeva tuurist selle poolest, et rohkem pööratakse tähelepanu kogemusele, kui ajaloo rääkimisele (kuigi ka sellest saime kiire ülevaate). Jim rääkis meile põnevaid jutte erinevatest kummituslugudest, tõestisündinud enesetappudest, kui ka poomistest, mis vanglas aset leidsid. See vangla oli omal ajal maksimum režiimiga vangla, ehk kõik kõige hullemad vangid pandi just sinna. Enamus vangidest olid aborigeenid, nii et šotlasest Jim ütles, et nendega oli ikka väga raske, kuna üksteise keelest väga aru ei saadud. Samas, kuna see režiim seal nii hull oli, siis paljud ei pidanudki vastu ja eelistasid endalt elu võtmist. Minu arvates kõige kohutavam oligi see, et nad pidid veel enesetapuks väga palju vaeva nägema. Nt tappis end kolm inimest sellel moel, et seisid pea alaspidi WC-poti kohal ja siis lihtsalt kukutasid oma keha alla, nii et kael murduks... Aga nii palju siis hirmujuttudest!

After a nice meal, we went for a torchlight tour at Fremantle's Prison. Our tour started 8.45 PM, so it was already dark outside. We were very happy with our tour for several reasons. Firstly, our tourguide was an actual guard at the prison before it was closed in 1991. He told a lot of terrifing stories about people who had kept in custody in there. Most of them were aboriginals which meant that it was very hard to find a good way to communicate with them due to a language barrier and different cultural background. Since it was an maximum-security prison and had the worst kind of criminals, there were a lot of horror stories about killings and hangings in there. The regime in there was actually so unbareable for many, so they would just find different ways to commit suicide.

Pärast ekskursiooni käisime natuke ka tänavatel jalutamas ja leidsime Gelato poe, kus ausaõna müüakse vist maailma kõige paremat jäätist! Valikuid oli samuti nii palju, et ei suutnudki ära otsustada. Lõpuks võtsime kõik kolm erinevat maitset, mis tähendas, et saime 9 erinevat jäätist proovida. Meie kõigi lemmikuks osutus juustukoogi maitseline gelato. 

After the tour we needed something nice and sweet, so we found a gelato shop which in my opinion has probably the best ice cream in the world. We ended up tasting 9 different ones, from which the cheescake flavored was the best. But all the tastes were so real and full.

Neljapäeva õhtul grillisime mõnusa suveõhtu puhul ja muuhulgas proovisime ka erinevaid siidreid, mis minu jaoks täiesti tundmatud olid.

On Thursday, we had a small BBQ and tasted some ciders I had never drunk before.

Järjestusse panime nad maitse järgi järgnevalt (kusjuures pärast ostutšekilt vaatasime, et kaks viimast olid kõige kallimad). // This was the sequence from the best till worst. We found out afterwards that the most expensive one was actually the one that tasted the worst because of its artificial taste.

Et natuke teid ikka kadedaks ka teha, siis hommikuti oleme vahel rannas ujumas käinud, et end üles äratada. // Mornings at the beach, just to make you guys jealous!

Ja siis veel pilte Fremantle'ist, mis on tehtud juba natuke aega tagasi, kui Erlega seal pühapäeval turgude peal ringi vaatasime. // More pictures taken in Fremantle a while ago when we went to the markets with Erle.