Friday 11 December 2015

Time flies by when you're having fun.

Ootamatu kiirusega on juba jälle kaks nädalat möödunud! Täiesti hämmastav. Tegelikult olen päris palju vahepeal tegutsenud, nii et aeg on kiiremini lennanud ka. Samas kõik ikkagi kuidagi igapäevased tegevused, nii et ei ole põhjust olnud blogisse kirjutada. Igaljuhul!

Althought two weeks have already past since my last post, I haven't had a chance to post about my everyday life. Been up to alot but then again nothing too special since now :) 

Kõige suurem uudis on ehk see, et lõpuks helistati mulle selle nädala alguses tagasi ühest pubist, kuhu oma CV olin viinud! Kohe järgmisel päeval läksin pubi manager'iga vestlema. Eeldasin, et väga pikk töövestlus ei tule - et nagu ikka siin kombeks, vaadatakse enamvähem, et välimus sobib ja küsitakse, et kuna tööle saan hakata, aga oli hoopis vastupidi! Arvan, et töövestlus kestis pea tund aega, mille jooksul esitati mulle muuhulgas ka küsimusi nagu Mida arvad sina teenindaja tööst? Mida pead oluliseks hea teeninduse puhul? jne. Tundus natuke ülepaisutatud, aga samas on see pubi/restoran võrreldes sellega, kus töötan pigem viisakam ja suurem. Nagu vestlusekäigust välja tuli, siis see restoran on üheks suurema kaubandusketi osaks. Sellel grupil on sadu restorane/pubisi üle Austraalia ning 75% osalusest kuulub Woolworths'ile. Nii et täiesti erinev Odin'ist, mis on väike perefirma.  Töövestlus läks hästi, ning järgmisel päeval käisin lepingut allkirjastamas. Või tähendab, anti  mulle suur-suur pakk pabereid, mille pidin läbi lugema ja allkirjastama. Paberitöö oli väga põhjalik ja tüütu. Aga eelistan vist pigem seda, kui teadmatuses olemist, mida minult täpsemalt nõutakse. Järgmisest nädalast on mul juba esimesed vahetused, siis saan täpsemalt rääkida, kuidas mulle Greenwood Hotel'ist meeldima hakkab.

The biggest news I have, is that I finally got a phonecall from another pub to where I dropped off my resume earlier. I had a job interview the next day and it went well, because they invited me in to sign my contract the day after that. I haven't actually had any shifts there yet, so I don't know how I'm going to like it there, but the first impression is very nice. I did have to read through and sign ALOT of paperwork, but I think it is better to be prepared and know what employer wants from you, instead of just be thrown into darkness. This company is different from Odin because it is not run by private owners, but a bigger cooperative firm that has different pubs and hotels all over Australia. Something new and exciting anyway! 

Teine uudis on see, et otsustasin hakata andma eesti keele tunde algajate grupile. See, kas see ka toimima hakkab, saab loodetavasti selgust tuleval teisipäeval, kui korraldan huvilistele koosoleku, kus paneme täpsemalt paika tundide ajad ja tasu. Hetkel on huvilisi vaid 3, kuid loodan vähemalt 4 kokku saada, siis on lihtsam tunde korraldada. Tunnid hakkaksid toimima samas alles jaanuarist, nii et ka sellest ei oska ma täpsemalt hetkel rääkida. Olen vist natuke ebausklik ka.. Ei taha midagi ära sõnuda :)

The second news I have, is that I decided to start teaching Estonian to beginners. I don't really have many students yet, but this is what I actually prefer - to teach for a small group of people. I hope I will get at least 4 people though, so it would be nicer for them to practise Estonian with someone who has the same level of knowledge in Estonian language. The lessons won't start before January anyway, so I prefer not to talk too much about it anymore, as I am a bit supertitious.

Aga natuke ka meie igapäeva toimetustest. Vahetult pärast Darreni kojutulekut käisime tema sugulase juures külas ja seejärel väljas söömas. Kusjuures söömas käisime just Greenwoodis ja olime seal üpris lõbusad, nii et loodan, et keegi mind sellest õhtust ei mäleta, sest naersime lihtsalt nii palju. Haha! No mis teha, kui üle pikapika aja jälle Darreni ja Erlega koos väljas käisime.

But a bit more about our everyday lives. A week ago, we had a really nice gathering at Darren's cousins place. 


Eile käisime Fremantles õhtustamas ja ringi vaatamas. Fremantle on Perthi üks linnaosadest, aga samas täiesti eraldiseisev kuidagi. Seal on erilisemad majad ja õhkkond. Samuti on seal Perthi sadam. Kõigepealt käisime Kailis' Fismarket'i kohvikus söömas, mis on üks kohtadest, kus Fremantle'is olles kindlasti peab ära käima. Erinevaid kohvikuid ja restorane on seal mitmeid, kuid me valisime seekord sellise vähem fäänsima koha, kus tellimuse peab letist tegema, mille peale sulle piipar antakse. See hakkab põrisema ja häält tegema, kui toit on valmis ja sul sellele ise on vaja järgi minna. Toit oli väga maitsev samas. Jagasime rannakarpe tšillikastmega, kalmaare, kammkarpe ja mingisugust grillitud valget kala. Kõht sai täis küll! :)

We spent our Friday evening at Fremantle which is Perth's harbour town. It is part of Perth but then again, has kinda it's own life. A lot of people like to go out there and enjoy their weekends going to the markets, pubs or just going for a tour around the streets of Fremantle. We started our evening dining in Kailis' Fish Market which wasn't the fanciest place, but then again served great seafood! Three of us shared some chilli mussels, squids, scallops and somekind of barbequed white fish. Delish!!



Järgmiseks külastasime Fremantle'i vangla öötuuri. Meie ekskursioon algas 20.45 õhtul. Jäime kogemusega väga rahule! Esiteks juhtus meie giidiks olema reaalselt seal vanglas töötanud vangivalvur Jim. Teiseks erineb taskulambi-tuur tavalisest päeva tuurist selle poolest, et rohkem pööratakse tähelepanu kogemusele, kui ajaloo rääkimisele (kuigi ka sellest saime kiire ülevaate). Jim rääkis meile põnevaid jutte erinevatest kummituslugudest, tõestisündinud enesetappudest, kui ka poomistest, mis vanglas aset leidsid. See vangla oli omal ajal maksimum režiimiga vangla, ehk kõik kõige hullemad vangid pandi just sinna. Enamus vangidest olid aborigeenid, nii et šotlasest Jim ütles, et nendega oli ikka väga raske, kuna üksteise keelest väga aru ei saadud. Samas, kuna see režiim seal nii hull oli, siis paljud ei pidanudki vastu ja eelistasid endalt elu võtmist. Minu arvates kõige kohutavam oligi see, et nad pidid veel enesetapuks väga palju vaeva nägema. Nt tappis end kolm inimest sellel moel, et seisid pea alaspidi WC-poti kohal ja siis lihtsalt kukutasid oma keha alla, nii et kael murduks... Aga nii palju siis hirmujuttudest!

After a nice meal, we went for a torchlight tour at Fremantle's Prison. Our tour started 8.45 PM, so it was already dark outside. We were very happy with our tour for several reasons. Firstly, our tourguide was an actual guard at the prison before it was closed in 1991. He told a lot of terrifing stories about people who had kept in custody in there. Most of them were aboriginals which meant that it was very hard to find a good way to communicate with them due to a language barrier and different cultural background. Since it was an maximum-security prison and had the worst kind of criminals, there were a lot of horror stories about killings and hangings in there. The regime in there was actually so unbareable for many, so they would just find different ways to commit suicide.


Pärast ekskursiooni käisime natuke ka tänavatel jalutamas ja leidsime Gelato poe, kus ausaõna müüakse vist maailma kõige paremat jäätist! Valikuid oli samuti nii palju, et ei suutnudki ära otsustada. Lõpuks võtsime kõik kolm erinevat maitset, mis tähendas, et saime 9 erinevat jäätist proovida. Meie kõigi lemmikuks osutus juustukoogi maitseline gelato. 

After the tour we needed something nice and sweet, so we found a gelato shop which in my opinion has probably the best ice cream in the world. We ended up tasting 9 different ones, from which the cheescake flavored was the best. But all the tastes were so real and full.

Neljapäeva õhtul grillisime mõnusa suveõhtu puhul ja muuhulgas proovisime ka erinevaid siidreid, mis minu jaoks täiesti tundmatud olid.

On Thursday, we had a small BBQ and tasted some ciders I had never drunk before.


Järjestusse panime nad maitse järgi järgnevalt (kusjuures pärast ostutšekilt vaatasime, et kaks viimast olid kõige kallimad). // This was the sequence from the best till worst. We found out afterwards that the most expensive one was actually the one that tasted the worst because of its artificial taste.


Et natuke teid ikka kadedaks ka teha, siis hommikuti oleme vahel rannas ujumas käinud, et end üles äratada. // Mornings at the beach, just to make you guys jealous!


Ja siis veel pilte Fremantle'ist, mis on tehtud juba natuke aega tagasi, kui Erlega seal pühapäeval turgude peal ringi vaatasime. // More pictures taken in Fremantle a while ago when we went to the markets with Erle.





6 comments:

  1. Mis mõttes eesti keele tunde? Kellele? Seal mingi Eesti ühing? Või Darrenile ja ta sõpradele?

    Kas haisid ka on?

    Mulle meeldib blogi ülesehitus, et eesti ja inglise keel vaheldumisi:-)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Eks täpsemalt kirjutan siis, kui esimesed tunnid toimunud on :P Kuid võtsin ühendust ikka inimesega, kes koordineerib eesti keele õpetamist Austraalias. Tema kaudu sain kontakte ja mõtteid. :)
      Haisid on ikka, aga õnneks mina pole kordagi ühegi otsa sattunud. Ja kaugele me ei uju ka, kõige rohkem rinnuni vees.. Sinna loodetavasti haid ei tule. Ja lained on ka suured, kaugemale ei tahagi minna.

      Ma leidsin, et niimoodi on mul endal kergem kirjutada. Siis ei tundu ingliskeeles kirjutades, et peab jälle ühe suure kirjatööga hakkama saama :P

      Delete
  2. Jaa see kadedaks tegemise osa õnnestus sul väga hästi:D
    Keep posting, mõnus on lugeda!:)

    ReplyDelete
  3. Väga tubli! ja veel et inglise keeles ka!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, kuna mul sõpru juba pärs mitmest erinevast riigist, kes on avaldanud soovi mu tegemistel silma peal hoida, siis otsustasin, et kõige lihtsam on kirjutada inglise keeles ka :)

      Delete