Minu Melbourne

Olen nii uhke enda üle, et seekord siiski ka Melbourne’i jõudsin. 4 aastat tagasi, kui mööda idarannikut sõitsime, siis lõppes meie reis Sydney’s, kust siis tagasi Eestisse lendasime. Kokku olin Melbourne’is 5 päeva, kuid oleksin võinud veel vabalt sama kaua seal veeta, et kõikidest kogemustest viimast võtta. Õnneks oli mu võõrustajaks vähemalt sama entusiastlik ja pragmaatiline inimene nagu mina. Kuigi mulle meeldib väga magada, siis selle viie päeva jooksul olin heameelega nõus järeleandmisi selles osas tegema, et võimalikult palju näha. Melbourne’is peatusin oma õe kauaaegse nö kirjasõbra juures, kellega ta päris elus tegelikult kohtunud ei olegi. Eks alguses tundsin ikka ärevust, aga nii pea, kui tema ja tema vanematega kohtusin, tundsin nagu oleksin peatunud perekonnasõprade juures. Nii soe vastuvõtt lihtsalt! Lisaks sain ka natuke paremini tuttavaks India kommete, ajaloo ja söögiga, kuna nende perekond on sealt pärit. Tuleb tunnistada, et india toit ja vürtsid meeldivad mulle väga.

So proud of myself that I can cross another thing off my bucket list! Four years ago, when we travelled across eastern coastline, the furthest south we reached was Sydney. From there, we flew back home to Estonia and already then I knew I wanted to visit Melbourne as well. So, in these 5 days I spent in Melbourne, I tried to squeeze in as much as I could. Luckily, my host was at least as enthusiastic and pragmatic as I am when it comes to tourism. Anyway, I was happy to sacrifice some of my sleep, just to see and do more. Before my trip, I was a bit nervous, because I actually didn’t know the person who hosted me. He has been friends with my sister for more than 10 years, but they have never met in person, so anyway I took a huge leap of faith. But all the anxiousness disappeared the minute I walked into their home. Abhishek and his parents took me in and made me feel like home. In addition, I got to learn more about Indian culture, history and food which I am really happy about!

Esimestel päevadel vaatasin rohkem linnas ringi. Esimest korda uues linnas on mulle oluline siiski näha ära ikoonilised paigad, mistõttu saime palju ringi kõndida ja erinevate ehitiste ees pilti teha :D Muuhulgas olid Flinders Street Railway Station (Austraalia kõige esimene ja kõige tegusam raudteejaam), Eureka Tower (297 meetri kõrgune pilvelõhkuja, Melbourne’i kõrgeim hoone – võrdluseks Eiffeli torn, mis on 300 m kõrge), Federation Square, St Kilda Beach ja Luna Park (Melbourne’i kuulsaim rand ja lõbustuspark), Polly Woodside (1885 aastal Belfast’is ehitatud laev), Old Melbourne Gaol (vangla, kus peeti kinni ka kuulsat Ned Kelly’t) ja veel palju muud.. Kuigi tahan ära näha põhilised vaatamisväärsused, siis tegelikult on see heaks võimaluseks jalutada linnas ringi ning saada üldine arusaam linnast. Võrreldes Perthi Melbourne’iga, on need ikka kaks väga erinevat kohta. Kuigi on need võrreldes Tartuga mõlemad mega suured linnad, siis Perth on Melbourne’i kõrval just kui lihtsalt üks mega suur country town – mis mulle iseenesest Perthi puhul ka meeldib. Melbourne meenutas mulle pigem mõnda linna Euroopas, kuna tänavad olid elu, ajalugu ja kultuuri täis.

During the first days, I spent a lot of time walking around the city sightseeing. Compared to Perth, which is basically a big country town, there was so much to do and see. I tried to check out all the iconic buildings which actually helped to get a good impression of Melbourne. Among others, I visited Flinders Street Railway Station (Australia’s first and busiest railway station), Eureka Tower (which is just 3 meters shorter than Eiffel Tower in Paris), Federation Square, St Kilda Beach and Luna Park, Old Melbourne Gaol (where bushranger Ned Kelly was held captive and hanged) and so on..

Minu külastusega samaaegselt toimus seal Comedy Festival, ehk siis igal õhtul oli palju erinevaid esinejaid erinevates kohtades. Siinkohal tänan Mariliisi hea vihje eest, et iga esmaspäeva õhtul saab Melbourne’is Spleen baaris tasuta komöödiaõhtul osaleda. Tänu sellele nägime samu esinejaid, nagu festivalil, aga ilma midagi maksmata :) Sellise Austraalia stand-up huumoriga olen juba ka varasemalt kokku puutunud, kuna Comedy Estonia üks asutajatest on just austraallane..  Aga no, see kogemus oli ikka mitmeid kordi võimendatud! Kõik naljad keerlesid ikka ümber ühe teema. Ja veel kõige imelikum oli see, kui lavale tuli 82-aastane naine ja rääkis, kuidas ta oma linu enam pesema ei pea, vaid lihtsalt raputab puhtaks.. Aga jaa, tore kogemus sellegi poolest. Linnas käisime ka reede õhtul, kuna lisaks vaatamisväärsustele huvitas mind ka ööelu. Päris ööklubides küll ei käinud, kui erinevates baarides küll. Kaks huvitavamat baari, mida külastasime, olid Ponyfish Island ja Rooftop bar. Nendest esimene paikneb ühe Yarra jõge ületava silla all ja teine, nagu nimigi ütleb, maja katusel.

(Ponyfish Island - pilt Google'ist)

(Rooftop bar - pilt Google'ist)

During my visit, there was a comedy festival in Melbourne, so there were many stand-up comedy shows every night. But instead of paying for a ticket to see them, we went to the Spleen bar, which has a free comedy night every Monday. Most of the comedians there had another show within the festival, so I was very happy about not spending any extra money but still have a great experience. To be honest, the comedy itself wasn’t very different from what I have experienced before in Estonia. It might be because one of the founders of Comedy Estonia stand-up group, is Australian, or then most of comedians have jokes revolving around the same topic anyway. The weirdest part was when an 82-year old woman came to the stage and started talking about ageing and how she doesn’t even have to wash her sheets anymore because of all the dryness… But anyway, was happy to experience it. On Friday, we went out to experience a bit of Melbourne’s nightlife. I really liked two of the bars we went to. One was called Ponyfish Island and was located under a bridge and the other one Rooftop bar, obviously on top of a house in the city.

Kuigi nautisin ma linnas ringi käimist väga, siis olin üpris õnnelik, et kahel päeval ka linnast välja loodust nautima läksime. Pühapäeva hommikul ärkasime kell 4, et Great Ocean Drive’i poole sõitma hakata, et päikesetõusuks kuskile looduskaunisse kohta jõuda. Igakord, kui ookeanit jälgin või kuskil matkan, tuleb mulle meelde, kui väike osa maailmast ma ikka olen. Samamoodi on vähetähtsad ka looduse poolt erosiooni teel tekitatud ”12 apostlit”, millest on nüüdseks vaid 8 alles, kuna üks hävines 2005ndal aastal. Naljakas on neile pandud nimi, kuna neid polegi kunagi üle üheksa olnud. Kuna minu aeg Melbourne’is oli niivõrd limiteeritud, siis pigistasime ühte päeva ka veel teise rahvuspargi külastuse. Nimelt külastasime ”The Grampians” mäeahelikku ning matkasime kõrgeima tipu otsa. Nii võimas vaatepilt! Ja natuke närvikõditav ka, sest turnisin parema pildi tegemiseks suurte kivide otsa, haha! Kokku sõitsime sellel päeval umbes 870 kilomeetrit! Ei suutnud oma silmi lahtigi hoida lõpuks, kui tagasi Melbourne’i jõudsime.

Even if I enjoyed sightseeing in the city a lot, I was happy to get out of the city and see a bit more of nature in the state of Victoria. On Sunday morning, we woke up 4 AM to start our day-trip to the Twelve Apostles and The Grampians! A lot to fit in one day! But once again, I was very impressed by the greatness of the world and nature, which once again reminded me how insignificant we are. :D After long day of driving and hiking, I was so tired that didn’t think I could do anything the next day.

Siiski, plaanisime ka järgmisel päeval ringi vaadata ning seekord võtsime suuna Phillip Islandi poole. See saar on kuulus arvatavasti oma pisikeste pingviinide poolest, kes igal õhtul ookeanist tagasi saarele ööbima tulevad. Kuna me ei tahtnud liiga hilja peale jääda, siis otsustasime, et päikeseloojangut ootama ei jää. Nii kui nii nägin ka St Kilda rannas pingviinikesed ära. Aga juhuse tahtel, kui olime ühest rannast just tagasi auto juurde minemas, hüüdis meid üks sõbralik surfar ja küsis, kas me pingviine tahame näha. Trepi all olid paar pisikest peidus! Nii tore! Lisaks järjekordsetele (!) hingematvatele vaadetele, külastasime selle saare šokolaadivabrikut. Iseenesest päris tore muuseum ja šokolaadi sai maitsta ka, aga olles käinud Pariisis šokolaadimuuseumis ja eesti šokolaadi truu fännina, ei pakkunud see elamus mulle väga midagi uut.

The next day, we decided to look around on Phillip Island. I guess it’s famous for its little penguins that every night at dusk come back from the ocean for the night. We didn’t want to stay there for that long and were happy just to enjoy the beautiful sights and beaches. At one beach, as we were walking back to the car, a surfer called us back and showed us some little penguins that were hiding under the stairs. A stroke of luck – saw the penguins anyway! On Phillip Island, we also visited a chocolate factory. I have to say, it wasn’t anything too impressive. Maybe it is because I have visited a chocolate museum in Paris or because I’m a true fan of Estonian chocolate.

Ühesõnaga olen oma reisiga väga rahul! Suutsin selle aja sisse isegi natuke šoppamist sisse pigistada ja sain endale Eesti suve peale mõeldes täitsa mitu uut asja, millest kõige kallim oli paar sandaale, mis maksis umbes 10 eurot :P

All in all, I was very happy with my trip! On top of everything else, I bought myself some clothes and shoes for Estonian summer, from which the most expensive thing was a pair of sandals that cost a bit less than 15 dollars.