See pühapäev käisime Erlega taaskord Kedy juures. Seekord aga otsustasime, et peale kartulisalati proovime ka Eesti moodi šašlõkki teha. Kõik õnnestus suurepäraselt ja me sõime end kolmekesi nii ümmargusteks nagu korralikul grillil ikka tegema peab. Lisaks salatile ja lihale tegime täidetud mune ka, mis väga hästi ka austraallastele peale läks. Siiski ei suutnud Austraalia mehed meiega kogu grilli traditsiooni kaasa teha, ehk siis kui meie otsustasime pitsist Viru Valget juua ja kurki peale hammustada, vaatasid nemad meid vaid väga kahtlaste pilkudega. Mitte, et ma nüüd ise suudaksin ka väga palju niimoodi juua, aga lihtsalt sellepärast, et näidata kuidas Eesti naised suudavad vastu pidada, tegime selle nalja ära.

Poisid olid ka mingeid jõevähilaadseid elukaid püüdnud, mis samuti grilli peale läksid. Naljakas oli vaadata, kuidas nad tantsima hakkasid, kui soola peale raputati, isegi kui päid enam ei olnud...

Järgmine päev polnud lihtsalt mitte midagi muud teha, kui terve päev toas passida või siis kohalikku basseini ujuma minna, kuna ilm oli lihtsalt niivõrd kehv ja autot meil ka enam ei ole, et saaksime kuskile mujale sõita. Otsustasime teise variandi kasuks. Kuna me varem pole Austraalias Erlega siseujulas käinud, siis alguses tundsime end ikka väga kohmetuna. Maksime pileti eest vaid 6 dollarit, kuna esmaspäevad on neil „Recovery Mondays“, muidu peaks pilet umbes poole kallim olema. Naljakas oli see, et kui tavaliselt on austraallased väga abivalmid kohe kõike selgitama, siis see tüdruk, kes meile piletid müüs jättis meid suhteliselt teadmatusse. Ilmselgelt sai ta ju aru, et me oleme välismaalased ja kuna Esperance piisavalt väike koht ka, siis võiks teada, et me varem seal pole käinud ka. Igaljuhul, küsimuse peale, et kus siis riietusruumid asuvad, suunas ta meid läbi ujula tagumisse nurka. Imelik! Mis peame siis täies riides ja jalanõudes läbi ujula kõndima? Olgu... Lisaks sellele, et niigi kohmetult seal tundsime, oli sel hetkel hunnik kooliõpilasi ka veel seal. Ujumistunnid, ofkoors. Otsustasime, et peidame end seniks sauna, kuni õpilased lõpuks ära lähevad. Saun muideks, oli alla 15 aastastele keelatud???:D:D Meil jälle naljakas. Ma ei tea, Eestis viiakse juba pisikesi sauna ja siin pead ootama, kuni 15 lõpuks saad. Saunasüsteem oli üldse imelik. Pidid mingile nupule vajutama, enne kui sisse lähed. 55 kraadi. Tore saun küll. Üllatavalt hakkas siiski temperatuur suhteliselt kiiresti tõusma. Arvan, et olime umbes 15 minutit saunas olnud, kui temperatuur näitas juba pea 100 kraadi.. Kas uskuda seda või ei... Ei tundunud siiski nagu Eesti saun. Isegi vett ei tohtinud kerisele visata.

Kaks tööpäeva veel jäänud ja siis on VABADUS! Kui meie tööandjad muidugi meile toredat üllatust ei tee ja veel pühapäeval tööle sunnivad, aga loodetavasti siiski mitte.. Pühapäeva õhtul on muidu ka uute kokteilide katsetamine ja testimine. Mmmm:) Mulle meeldib meie uus manager, kahju, et ta terve aja meiega polnud.. Oleks võib-olla isegi meeldinud siin töötamine.

Ameeriklane ja austraallane eesti keelt kõnelemas:)