Tuesday 4 October 2011

Esimene päev oli suhteliselt kurnav. Kuna me jõudsime Perthi nii hilja öösel, siis ei olnud mõtet hostelisse minna, ega ei saanud ka linna peale minna, nii et lihtsalt passisimegi lennujaamas. Kella üheksast olime hostelis, panime oma asjad hoiule ja läksime linna peale. Tõsine zombie tunne oli, kuna ei olnud väga magada saanud. Esimese hooga, kui jõudsime linna, siis avastasime, et olime oma passid maha jätnud ja no ilma nendeta ei saa me ikka mitte midagi tehtud siin:D Eks siis otsustasime, et läheme selle sama bussiga tagasi.. Mingi hetk ju peaks ikka sinna samasse peatusesse jõudma? Lõpuks kui olime arvatavasti siiski oma peatusest mööda sõitnud ja olime ainsad bussis, siis bussijuht pidas kinni ja küsis kus meil vaja minna on.:D Veits naljakas, et ta nii meie pärast muret tundis, aga no eks me tundusime siis eksinud. Pani meid ühes bussipeatuses maha ja ütles, et ta rääkis järgmise bussijuhiga, et ta meid peale korjaks. Ülimalt positiivne minu arvates, et inimesed on siin kõik nii abivalmid ja toredad.
Teisel katsel läks linnaskäik paremini. Leidsime juba panga kiiresti üles, sealt edasi tax office'isse ja poodi süüa ostma. Kui lõpuks oma asjad saime ajatud, siis olime nii väsinud, et pärast pesus käiku läksime magama. Ja nüüd kuna ma läksin kell kolm päeval magama, siis kell veerand kaks istun arvutis:D Proovin veel enne hommikut natuke magada, sest muidu ei õnnestu see jet lag'i maha raputamine üldse.

2 comments:

  1. Ma saan aru, et Erle selle bussi naljaga oleks hakkama saand, aga et sa ka:D :) Olge ikka valvsad:)

    ReplyDelete
  2. Muide, Erle oli just see, kes ütles, et peame maha minema:D Aga ma arvasin, et kui me juba õigest peatusest mööda panime, siis sõidame senikaua, kuni teiselpool peatus tuleb...Nüüd oleme juba osavamad:)

    ReplyDelete