Quairading

Nüüd juba neljandat päeva oleme Erlega tööl sellises väikses kohas nagu Quairading. Töötame siin country pub’is baaridaamidena. Lisaks õllede serveerimisele (jahh, ainult õlled pmt, sest et siin on neid sadamiljon sorti ja need on kõik nii pudelites – stubbies, kui ka purkides) peame vahepeal telefonile vastama, et hotelli reserveeringuid teha, ning nii sama ilusad olemaJ. Telefonile vastamine on üks paras nali igakord. Esiteks ei osanud me alguses üldse öelda Quairading, aga kui telefoni vastu võtad, siis oleks ilus ikka öelda, kuhu inimene helistab, teiseks on näost-näkkugi mõnest inimesest raske arusaada, sest me oleme ikka suhteliselt maakohas (mida austraallased muide nimetavad bush’iks) ja inimeste inglise keel ei meenuta kohati üldsekohemitte inglise keelt. Aga tuleb hakkama saada ja enamus austraallaseid on siiski mõistvad ja toredad.

Majutus on meil siinsamas pubi kohal asuvas hotellis. Me jagame Erlega „korterit“, ehk siis meil on mõlemal oma tuba, lisaks garderoob (loe: tuba, mille nimetasime Erlega garderoobiks, sest seal on ainult riidepuud ja peegel), WC/dušširuum ja veranda. Süüa saame ka tasuta. Hommikuti sööme üleval hotellis müslit ja õhtuks teeb Deanne (meie ülemus ja ühtlasi ka kokk) meile süüa. Naljakas lausa, et ise ei pea üldse süüa tegema – lihtsalt valid menüüst prae välja ja ootad, kuni see sulle serveeritakseJ.

Muidugi on ka iga hea juures teine pool. Kuna see on suhteliselt väike linn, siis pole siin vaba ajaga midagi peale hakata. Töötame Erlega nii, et kui üks töötab, siis teine on vaba jne. Praegu oleme oma vaba aega kasutanud väljas päevitamiseks, lugemiseks, netis olnud jne. Novembrist tehakse ka kohalik basseinikompleks lahti, nii et arvatvasti hakkame seal palju aega veetma. Ja kui juhuslikult on õhtu vaba, siis oleme pubis istunud ja inimestega suhelnud. Kohalikud on üldjuhul väga meeldivad. Eriti need, kes on pubis püsikad. Üks vanem mees Tony, kes joob kogu aeg EMU bitterit purgist (et te ikka teaks:D), on meid päris palju hädast välja aidanud. Kui mõni mölakas tuleb sisse, hääldab oma õllet eriti imelikult ja siis ei kavatse isegi end korrata või näpuga näidata, mida ta soovib, siis Tony on see, kes aitab:D. Lisaks on John, kes tuleb pubisse umbes 12 ajal, joob kella kaheni Carlton Dry’d ja siis hakkab viskit jooma. Ja siis lisaks üks vanem paarike (Steve ja „Wicked“), kes kavatsevad muide varsti abielluda (kui nunnu!), joovad alati Carlton Cold’i ja on niisama lahedad. Üks päev kutsus Steve mind kaasa väiksele sõidule. Kuna mul midagi paremat nii kui nii teha ei olnud (Erle oli tööl samal ajal), siis läksin kaasa. Läksime linnast natuke välja sigu söötma:D Või no, tema söötis, mina vaatasin pealt. Austraalia loodus on ikka mega lahe!

 Neljapäeviti on siin „skimpy night“, ehk siis lisaks meile töötab baaris veel üks neiu. Ainuke vahe meiega on see, et tema käib pesus ringi:D. Veits naljakas. Aga no, peaasi, et ise ei pea seda tegema:D:D. Täna toimub eriüritusena Pink Night, mille põhieesmärk on koguda raha rinnavähi ravimise uuringuteks. See on suhteliselt naistele orienteeritud üritus, ning naisSkimpy asemel tuleb meesSkimpy.:D Wohoo!

Selleks korraks siis kõik. Erle kirjutab teile veel kõigest muust, mis meie jaoks Austraalias imelik on.