Viimase päeva puhul Perthis lubasime endale veidi pikema une kui tavaliselt. Muidugi võis asi ka selles olla, et me saime rahulikult magada puhtas toas. Otsutasime veel võtta viimast Perthi vaatamisväärsustest ja külastasime Perthi loomaaeda. See asub Lõuna-Perthis, mis tähendab, et pidime üle jõe minema praamiga, et sinna saada. Praamid käivad üle jõe umbes sama tihti kui bussid Tartus, niiet iga 20 minuti tagant kindlasti. Kuna me ei saa veel täpselt aru nendest automaatidest, mis pileteid müüvad, siis ostsime piletimüüja käest pääsud praamile. Müüja oli mega muhe onu, kes ütles, et kapten viib meid kas või autoga loomaaeda, sest „you look special“. Hahhaaa. Ja tegi meile alla ka. Müüs õpilastele mõeldud piletid, mis olid rohkem kui poole odavamad kui täiskasvanute omad.

Loomaaias oli palju vaadata, kuna pole päriselus varem näiteks koaalasid, palju erinevaid papagoisid, tasmaania kuradeid jne näinud. Viimased olidki meie lemmikud, kuna nad olid lihtsalt nii armsad. Kõndisid ringi ja siis potsatasid kõhu peale maha nii, et jalad igalpool laiali. Olime umbes 2,5 h ringi käinud ja uudistanud, kui avastasime, et üks osa loomaaiast veel vaatamata, aga juba pannaksegi kinniJ Viimane osa küll ei olnud nii uudne, kuna seal elutsesid näiteks pelikanid, keda me juba puhtjuhuslikult Heirisson Island’il näinud olime.

Lisaks tasmaania kuratitele olid veel üliarmsad koaalad. Kas teadsite, et koaala magab umbes 20 tundi päevast ja kõige aktiivsem on ta öösel, kui ta süüa otsib/sööb. Nägimegi neid kõrgel puude okstel magamas. Kaisutasid puud ja olid niisama nunnud.

Järgmisel hommikul pidime kell 5 üles ärkama, kuna ei teadnud täpselt, kust ja mis kell meie transpordid East Perth Stationisse lähevad. Muidugi arvestasime veits valesti ja jõudsime ikkagi tund aega varem kohale. Perthis on lihtsalt nii hästi funktsioneeriv ühistransport. Quairading, ehk väikelinn, kus me hetkel oleme, asub Perthist umbes 2,5 tunni kaugusel, aga selline tunne on, et me oleksime kuskil middle of nowhere, next to nothing, sest et see nii väike. Umbes 1200 elanikku. Kõige haigem on see, et meie Vodafone kaardid, mis me ostsime lootuses neid igalpool kasutada, ei levi siin üldse. Niisiis läksime kohalikku postkontorisse Telstra kõnekaarti ostma. Nagu ka kõik muu siin, on ka see aetud nii keeruliseks. Me ei saanud oma telefonidesse kõnekaarte panna, kuna selleks on vaja mingit teist leviala asja, mitte 3G. Ja pidime ostma uue telefoni:D Mida iganes, ausõna. Ma usun, et tegelikult oleks saanud ma edukalt ka enda telefoniga hakkama, aga kuna seal oli suhteliselt odavalt mingi telefon ka müügis, siis otsustasime ikkagi selle osta. See tähendab, et mul nüüd kaks numbrit. Üks Vodafone’i oma +61415701086 ja teine Telstra oma +61477026734.

Ja üks asi veel, mis meid Erlega IGA KORD naerma ajab. Siin on IGALPOOL vaja passe. Mul siuke tunne, et ilma selleta ei tohi väljagi minna... Et osta netipulka, et aktiveerida sim-kaarti (mis on pre-paid, nii et ma ei tea, mis nad mu andmetega teevad)... Kohutav. Ime, et ilma selleta poest süüa saab osta. :D

Aga tööst räägime lähemalt, kui me ise ka teame, mida täpselt siin tegema peame.:)